IPv4 on olnud standardne Interneti-aadressi skeem alates esimese versiooni kasutuselevõtust ARPANETis 1983. aastal. IPv4 järglane IPv6 standarditi 2017. aastal, kuid selle kasutuselevõtt on endiselt aeglane, hoolimata sellest, et mustandversioonid on olnud avalikud alates 1998. aastast. IPv6-le üleminekut peetakse kiireloomuliseks kuna saadaolev IPv4 aadressiruum on ammendatud.
IPv4 kasutab 32-bitist aadressiruumi, mis võimaldab kokku 2^32 IP-aadressi, see on 4 294 967 296 võimalikku unikaalset aadressi.
IPv4-aadressid kuvatakse tavaliselt punktiirneljakujulisena, mis koosneb neljast kümnendvormingus kahendoktetist, millest igaüks on eraldatud punktiga. Näiteks 172.67.69.195 on kahendkoodis 10101100.01000011.01000101.11000011. Selle konstruktsiooni tõttu võib iga oktett olla ainult vahemikus 0 kuni 255.
IPv4 võrkude struktuur jagati alguses klassideks, peamiselt A-, B- ja C-klassideks. A-klassi võrk kasutas võrgu määratlemiseks esimest oktetti, kusjuures kõik muud bitid olid omistatavad hostidele, mis võimaldab 128 võimalikku võrku, igaühel rohkem kui 16 miljonit hosti. B-klassi võrk kasutas kahte esimest oktetti võrguaadressina ja kahte viimast hostiaadressidena, võimaldades rohkem kui 16 tuhande võrgu jaoks enam kui 65 tuhande hostiga. Lõpuks kasutasid C-klassi võrgud võrguaadresside jaoks kolme esimest oktetti ja hostiaadresside jaoks viimast oktetti, võimaldades rohkem kui 2 miljonit võrku kuni 256 hostiga.
Algselt oli nii, et kui firmal oli vaja IP-aadresse, võis ta taotleda C-klassi võrku piirkondlikult pakkujalt, kui kogu seda ruumi ei vajanud, siis ikkagi sai, kui vaja oli rohkem, anti B-klassi võrk. Mõnele ettevõttele määrati isegi A-klassi võrgud, sealhulgas Apple, Ford, US Postal Service, AT&T ja Comcast. USA kaitseministeeriumile on määratud 13 A-klassi võrku.
Aja jooksul tehti kindlaks, et selline lähenemine viib kiiresti selleni, et aadressskeemil saavad määratavad aadressid otsa. Loodi uus protseduur nimega CIDR ehk Classless Inter-Domain Routing, mis võimaldas eraldada suvalise suurusega IP-aadressi plokke. See hoidis ära võimaliku aadresside kogumi ammendumise.
Teine tööriist IP-aadresside kasutamise vähendamiseks oli määrata privaatsed IP-aadressi vahemikud, mida saab kasutada sisemiselt, kuid mida ei saanud kasutada Internetis. See lähenemisviis võimaldas kõigil sisevõrkudel kasutada samu adresseerimisskeeme, kuid kasutatavale aadressiruumile oli vaid väike ohver. Kõige tavalisem privaatvõrgu leviala on tõenäoliselt see, mis teil on teie koduvõrgus. See algab 192.168.0.0 ja ulatub 192.168.255.255-ni.
See meetod tähendas, et Interneti-lüüs, näiteks teie koduruuter, on teie võrgus ainus avaliku IP-aadressiga seade. Teie ruuter tõlgib kogu sissetuleva liikluse ja selgitab välja, millisesse hosti see teie võrgus saata, kasutades kahte protsessi, mida nimetatakse NAT ja PAT. NAT on võrguaadressi tõlkimine ja PAT on pordiaadressi tõlkimine, mida kombineerib ruuter, et võimaldada teie seadmetel avada teenuseid Internetile, ilma et neil oleks otse avalikku IP-aadressi.
Hoolimata kõigist võimalikest jõupingutustest IPv4-aadresside ammendumise ärahoidmiseks, on kõik piirkondlikud registripidajad nüüd ammendanud jaotamata IPv4-aadresside varud, kusjuures viimane jaotamata aadress eraldati 25. novembril 2019. Kõik 4 294 967 296 IP-aadressi on määratud. Piirkondlikud registripidajad saavad ümber jaotada ainult neile tagastatud IP-aadresse. IPv6-le üleminek on nüüd ülioluline tagamaks, et iga aadressi vajav seade saaks selle hankida. IPv6 kasutab palju pikemat adresseerimisskeemi, mis pakub sisuliselt ammendamatut IP-aadresse.
Kas olete kunagi kulutanud aega Facebooki postituse loomisele, kuid ei leidnud mustandit? Siit leiate kõik vajalikud teadmised, et Facebooki mustandite leidmine oleks lihtne ja mugav.
Internetis navigeerimine tundub sageli nagu reis teadmiste piiritusse ookeani, kus teie lemmikveebisaidid ja -veebilehed on tuttavad
Kasutage Microsoft Edge Dropi ja jagage hõlpsalt faile ja sõnumeid seadmete vahel, järgides neid algajasõbralikke samme.
Vaadake, kui lihtne on arvutis ja Android-seadmes Google Mapsis marsruute salvestada ja jagada. Vaadake neid algajasõbralikke samme.
Funktsiooniga seotud probleemide lahendamiseks ja kasutamata vahelehtede uuesti laadimise vältimiseks lülitage Google Chrome'is mälusäästja välja.
Kas otsite elujõulist võimalust veebisaidi hostimiseks? Siit saate teada, mis vahe on pühendatud serveri ja jagatud hostimisserveri vahel.
Google Chromesi inkognito režiim on mugav funktsioon, mis võimaldab teil sirvida Internetti ilma sirvimisajalugu salvestamata. Siiski üks puudus
Mulle meeldib oma naabreid lõbustada, muutes oma WiFi-võrgu erinevate naljakate nimede vastu. Kui otsite ideid naljaka WiFi-nime jaoks, siis siin
Sügav linkimine on populaarsust koguv kasutajate ümbersuunamise tehnika. Siit leiate teavet sügava linkimise kohta, et kasutada seda oma veebisaidi või rakenduse liikluse suurendamiseks.
AR on meelelahutuse, töö või äri jaoks Internetis järgmine suur asi. Õppige üksikasjalikult AR-pilve, et saada teadlikuks kasutajaks.
